Eesti presidentide aastapäevakõned emotsioonidetektoris (Delfi 25.2.2017) PDF Print E-mail
Saturday, 25 February 2017 21:30
There are no translations available.

Analüüsides Eesti presidentide vabariigi aastapäeva kõnesid Eesti Keele Instituudis loodud teksti emotsioonidetektoriga, saime üllatava tulemuse. Meri ja Rüütel paitasid rahva hinge enamjaolt positiivse tooniga, Ilves mitte. Kaljulaidi kõne kaldus aga taas pigem positiivseks.

Lennart Meri kõnedele (1993-2001) ja Arnold Rüütli kõnedele (2002-2007) andis see tarkvara eranditult hinnangu „enamjaolt positiivne", aga Toomas Hendrik Ilves pidas kolm enamjaolt negatiivse, kolm vastuolulise ja ainult kaks enamjaolt positiivse tooniga kõnet. Kersti Kaljulaid alustas enamjaolt positiivse kõnega.
Kas Ilves või tema aeg oli võrreldes Meri ja Rüütli (või nende ajaga) täiesti teistsugune? Või vajab detektor veel timmimist ja arendamist?

Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Hille Pajupuu, kes emotsioonidetektori loomise projekti vedas, ütleb, et tulemuse õigsus sõltub suuresti sellest, millise materjali peal on detektorit õpetatud. Tema sõnul ei ole seda presidentide kõnede peal tehtud, lähim treeningmaterjal on olnud ajakirjanduses ilmunud arvamuslood. „Arvamuslugude puhul paneb detektor päris hästi täppi, 88%. Seega võib ka presidentide kõnede valents (positiivsus-negatiivsus) olla üsna õigesti määratud," märgib Pajupuu.
Ilvese kõnede eelkäijatest erineva emotsionaalse tonaalsuse kohta arvab Pajupuu, et pigem sõltub ikkagi ühiskonnast, millist kõnet president peab, mitte niivõrd tema isikust (või tema abilistest kõnede kirjutamisel). Ta juhib tähelepanu, et president Ilves alustas positiivselt, nagu ta eelkäijadki. Ilvese kõnede negatiivsusesse pöördumine toimus masu ajal.

Loe lähemalt siin