Kas eesti keelega saab elus hakkama? (kylauudis.ee, 9.12.2017) PDF Print E-mail
Monday, 11 December 2017 20:28
There are no translations available.

Kindral Johan Laidoneri Selts korraldas 9. jõulukuu päeval Viimsi mõisas arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“. Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk. Mõttevahetus oli pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.
Tõnu Tender rõhutas mis tahes keele tähtsust ja tähendust tõlgendades ajaloolise vaatepunkti määravust. Kas 13. sajandil toimus ristisõda või vabadussõda? Kas Lembitu kuulus meie või nende hulka? Ta juhtis tähelepanu luterliku reformatsiooni olulisusele emakeelte esiletõusus üle kogu Euroopa. Erakordselt sügav oli Noor-Eestiga kaasnenud kultuurimurrang.

Keeleteadlane osutas sellelegi, kui sügav oli perekonnanimede eestistamise mõju meie ühiskonnale kolmekümnendatel aastatel. Ta meenutas, et sõjaeelses Eestis valdas inglise keelt vaid kolm protsenti rahvast, samal ajal kui saksa keelt osati laialdaselt. Tugev oli toetus prantsuse keelele, kuigi seda ei osatud.

Otsides vastust küsimusele, kas eesti keelega saab elus (Eestis) hakkama, peatus kõneleja akadeemilisel keelekasutusel. Aina enam väitekirju kirjutatakse inglise keeles. Siin on olukord muutunud sarnaseks Nõukogude ajaga – selle erinevusega, et siis tuli kirjutada vene keeles. Tõnu Tender toonitas: kas-küsimusele saab vastata jaatavalt või eitavalt. Kas eesti keelega saab siis hakkama? Ja lisas: vastamiseks on veel kolmaski võimalus – võib-olla.

Loe lisa siit