PDF Print E-mail
There are no translations available.

Kommunikeerimise kunst

Reklaami- ja müügimehed, ametnikud ja poliitikud, kel on oma sõnum, räägivad sageli vajadusest rahvast teavitada, rahvale midagi kommunikeerida ja lahti rääkida või lahti seletada. Kuidas paistavad need sõnad aga nii-öelda kommunikeeritavate vaatevinklist?

Võtame kõigepealt teavitamise, mille aluseks on teave. See on 1971. aasta uudissõna, autoriks kirjanik Ain Kaalep. Tähenduse poolest on teave sama mis info ja teavitama sama mis teavet andma, informeerima. Ajapikku on teavitamisest saanud ametnike lemmiksõna, mis teatamise sootuks kõrvale tõrjunud. Kes nüüd oma väljenduses värskust taotleb, võiks vahelduseks proovidagi hoopis teatamist või ka informeerimist, näiteks mitte teavitame teid muudatustest, vaid teatame teile muudatustest või ka informeerime teid muudatustest. Veidraim asi, mis kabinettides teavitama-sõnaga sündinud, on teavitatud ained, mille all ei mõelda infot saanud aineid, vaid aineid, millest on kuskil või kellelegi teada antud, mis on kuskil kirja pandud ehk üles antud (inglise keeli notified).

Tegusõna kommunikeerima hakkas eesti tekstides virvendama paar aastakümmet tagasi. Tulnud on ta muidugi inglise keelest, kus communicate tähendab muu hulgas edastamist, teatamist ja ka suhtlemist. Inglise sõna aluseks on omakorda ladina tegusõna commūnicāre.

Siin ongi konks: kas laenata inglise keelest või siiski ladinast? Eesti võõrsõnavara on püütud korraldada põhimõttel, mille järgi tuleks sõnu laenata algkeelest, mitte vahendajakeelest. Kui nüüd inglise keele kui vahendaja kõrvale jätame ja otse ladina keelest lähtume, saaksime verbiks hoopis kommunitseerima, sest ladina lõpule ‑cāre vastab eesti tegusõnades ‑tseerima, näiteks komplitseerima või provotseerima – ladina complicāre ja provocāre. Sama moodi on olnud ka saksa ja vene keeles, näiteks saksa komplizieren või vene провоцировать, ning eks seegi ole eesti pruuki mõjutanud. Õigekeelsussõnaraamatus on olemas nii-öelda õige ehk ts‑iga verbikuju kommunitseeruma suhtlemise tähenduses, aga see on jäänud sõnastikusõnaks.

Kuid mõtleme: kas meil peab ikka iga omasõna kõrval ka võõrsõna olema? Ei pea ju. Seal, kus ingliskeelsed või ‑meelsed „kommunikeerivad“, võib eestimeelne ja ‑keelne olenevalt asja sisust rääkida, teatada või teada anda, suhelda vms. Näete, võõrsõnaga on kõik üks „kommunikeerimine“ puha, aga omasõnad löövad mõisted selgelt lahku.

Lahtiseletamise või lahtirääkimise puhul näib, et kokku on sulanud ühelt poolt rääkima, seletama ja teiselt poolt lahti mõtestama. Kui siiski paistab, et lihtsalt rääkimise, seletamise või selgitamise sõnast ei piisa, võib ju öelda pikemalt rääkima, lähemalt või ära seletama.

Maire Raadik (Postimehe AK 24.09.2016)