PDF Print E-mail
There are no translations available.

Mis siin keerulist – loe, nagu kirjutatud

Just nii kipub eestlane vastama välismaalase küsimusele „aga kuidas seda sõna hääldada“. Eks enamjaolt nii ongi, et täht vastab häälikule ja rõhk on esimesel silbil. Aga kui nende näpunäidetega varustatult proovida mõnda ajaleheartiklit või blogipostitust ette lugeda, siis hakkab juhtuma. Kohe selgub, et eestlane unustas mainida väldet ja palatalisatsiooni, mida kirjapildis ei märgita. Kõrge ja pikk palk on eri asjad; kes ostis piima omastavas käändes ja teises vältes, läks koju ainult ühe pakiga, kes aga ostis piima osastavas käändes ja kolmandas vältes, sai arvatavasti mitu liitrit. Ka rõhk võib olla kaugemal: karisma, talent, Memento.
EKI kõnesüntees kogub juba aastaid tekstidest tundmatuid sõnu, mida ehk oleks vaja lugeda teisiti kui kirja pandud. Seda nii ETV subtiitrite ettelugemiseks kui ka ajaleheuudiste ja raamatute helindamiseks. Uudissõnad lisame sõnastikku (tänased näited: näotustamine, tailane), häälduse saab vajaduse korral lisada (Doubleday'st saab dabldei, Çakıroğlu'st tšakõroolu). Suur osa nimesid erihääldust ei vaja. Väga palju leidub kogutud paarisaja tuhandeses hulgas siiski... kirjavigadega sõnu. Need jäävad kirjutajate südametunnistusele. Lisaks üritab kõnesüntesaator välja öelda numbreid, lühendeid ja palju muud mittesõnalist (II klassi orden, seisuga 96:75, CO2, 1.-5. oktoobrini – näidete tüüptarvituse kuju muutmata). Kohati tuleb vastu keele hämaraid nurgataguseid. Kui ABC News on ei-bii-sii njuus, kas siis peaks ütlema ei-bii-sii king? Eff-bee-ii või eff-bii-ai? Kuidas Teie ütleksite välja arvuna kirjutatud protsendid lauses „Soovitud 2,1% piir ületati“? Kahe koma ühe protsendi? Analoogia põhjal oleks 0,1% nulli koma ühe, aga kes nii tarvitab?
Küllap kulub veel aastaid, enne kui kõnesüntees jõuab lähedale püstitatud eesmärgile „loe tekst ette nii, nagu seda loeks keskmine eestlane“. Kasvamas on inglise-eesti segakeele kasutus (värskelt: fascistlikkude = fašistlike?, koolitusvoucher, selfietrend), sagenevad ingliskeelsed lõigud eestikeelses tekstis, veebisaitide nimed (latimes.com, NJTransit) ja teemaviited (kasuta hashtagi #beyondpunases). Ka parasjagu aktuaalsete võõrnimede hulk on lõputu. Kõnesünteesi hooldamist iseloomustab jupike ühest tekstist (kirjaviis muutmata) “Rohimine pole raske töö.kui teha iga päev natuke, hull on siis, kui umbe kasvab“.

Indrek Hein (Postimehe AK 2.11.2016)