PDF Print E-mail
There are no translations available.

Väike kurioosumite loend
Indrek Hein


Sõnaraamatute koostamisel ja keeletöötlustarkvara loomisel jääb ikka aeg-ajalt sõelale keelendeid ja nähtusi, mis mõnikord teevad meele mõruks, kui sõnaraamatus või programmis tuleb lubada erandlikku käitumist, enamasti aga toovad muige näole. Toon siin väikese loendi eesti keele üllatustest.
teist ja te-ist: seda sõna saab kahte moodi silbitada.
idu, uba jt: sõnad, mis omastavas käändes moonduvad tundmatuseni ja vajavad sõnaraamatutes eraldi viiteid, et eesti keele õppija nende tähenduse üles leiaks.
jõud: korraga nii ainsus kui mitmus.
raadioelektroonikatööstus ja superheterodüünvastuvõtja: pikimad märksõnad Õigekeelsussõnaraamatus. Need küll trumpavad üle varasema rekordiomaniku (internatsionaliseerimine), jäävad aga alla Eesti keele seletava sõnaraamatu pikimale (standardiseerimisorganisatsioon).
ära: on tegusõna, olgugi et vorme on sel vaid paar tükki (ärge, ärgu).
müüa, kaslane jpt: häälduvad kirjapildist erinevalt.
maaaadlik, varieteeeeskava, luuuuris: neli ühesugust täishäälikut esineb sagedamini, kui vaid jäääär või kuuuurija.
teineteise, enese, mõlema: neil asesõnadel puudub nimetava käände vorm.
leema: sellel tegusõnal puuduvad (sisuliselt) oleviku vormid.
hea-parem, minema-lähen: sõnad, mille vormistikus on kokku sulanud mitu erinevat sõnatüve.
pilvitus: sõna, millel on kaks risti vastupidist tähendust (pilves olek < pilvitama ja pilvitu olek < pilvitu).
merisiga: liitsõna, mille kumbki osa ei klapi tähendusega. Merisead pole ei sead ega mereloomad.
peale: Eesti keele seletav sõnaraamat eristab sellel sõnal ees- ja tagasõnana kokku 36 erinevat tähendust.
tikk: seda nimisõna saab käänata kolme moodi. Lisaks tavapärasele tikule võib omastav kääne olla tika (lind) ja ka tiki (riie).
kaksteist: kahtteist, kahteteist, kahtteistkümmend, kahteteistkümmend, kahtteistkümmet ja kahteteistkümmet on kõik lubatud osastava käände vormid.
täisarv: on palju sõnu, mida on mitmeti võimalik liitsõnaks jagada.